Message of Imam Khamenei on 2019 Hajj pilgrimage, in FULA language Message of Imam Khamenei on 2019 Hajj pilgrimage, in FULA language Message of Imam Khamenei on 2019 Hajj pilgrimage, in FULA language بعثه مقام معظم رهبری در گپ بعثه مقام معظم رهبری در سروش بعثه مقام معظم رهبری در بله
Message of Imam Khamenei on 2019 Hajj pilgrimage, in FULA language Message of Imam Khamenei on 2019 Hajj pilgrimage, in FULA language Message of Imam Khamenei on 2019 Hajj pilgrimage, in FULA language Message of Imam Khamenei on 2019 Hajj pilgrimage, in FULA language Message of Imam Khamenei on 2019 Hajj pilgrimage, in FULA language

Message of Imam Khamenei on 2019 Hajj pilgrimage, in FULA language

Message of Imam Khamenei on 2019 Hajj pilgrimage, in FULA language

YEWTERE SERIIFU ALI KHAMANA’II (YO ALLA ƁOYNU ƁE)

Tippude e ko mojobere saakitay nde khabaruuji Ahlul bayti en wi’eteende (Abnaa), hooreeɓe reolisiyon Islamiki on Aayatullaahi seriifu Ali Khamana’ii yewtii yewtere nde ɓe fewtini e hajjijankooɓe ɓen (e nder ndee hitaande ɗoo) nde ɓe yewti e nder mu’un fii ñaawooje e janndeeji fii hajju waɗɗii ɗi hajjiyankoɓe ɓen e piiji hulɓinii ɗi sutii ɗi mofte ɗen tentinii yejjitugol fii fiyaake fii Palafestiinu on e ko honno fii makko haanaa heɓɓitaneede, ko ɓannginnɓe wonnde huwwondiral ngal leyɗe aababu e Ameriki woni e waɗude fii jittugol jiɓiliɓi Palestiindu (wi’etee ngal safghatul gharnu) natataa hay e huunde bubu liimaanu e finned sellunde nde sukaaɓe falsetiinu wonu ɓe dartaade ɓen jogii.

E nder ko woni e arude ɗoo kon e hinoɗoo yewtere maɓɓe timmunde nden:

En fuɗɗorii innde Alla jooma yurmeende huuɓunde e hertii nde.
Yottoore woodanii Alla jooma yurmeende huuɓunde e hertiinde, yo o juulu e nelaaɗo makko tedduɗo hoolaaɗo, Muhammadu timmoode annabaaɓe ɓen e ɓeynguure maɓɓe laɓɓinaaɓe tentinii Almaami Maadiyyu e wonndiɓe maɓɓe suɓaaɓe ɓen e wattuɓe e pakke maɓɓe haa ñannde darngal.

Pellet hewtitugol saa’I hajju on e nder hitaande bee ko yurmeende Alla wonu nde e mofte ɗen, ɓaawo pellet Alghur’aano hino noddi ɓanngini e aayeeje mu’un ɗen (noddu yimɓe ɓen e fii Hajju on), ɗun non ko noddaandu moftu ndu yimɓe ɓen fow e nder taariika on fow fii tawegol yumeende nden e fiiyo ɓe heɓir barki mayre on ɓerɗe maɓɓe ɗen e wonkiiji maɓɓe ɗin ka Alla seniiɗo on.. e fii yo janndeeji heɗotoo ɗi e Hajju on e nder hitaande bee hewtu e tuɗɗere leydi ka julɓe ɓen woni ton fow e laawol on jamaa wonuɗo e arude hajjugol.

Pellet non laawol jantagol Alla ngol e jiyankaaku ngun ko ɗun woni dayyere himmunde nden fii ne’ugol neɗɗo e jamaa ɓanta fii maɓe kamɓe ɗiɗo, ɗun aray ka hajju wattude e hawtondirngol e wonugol huunde wootere taway ɗun ko ɗun woni maande mofte goote, hara hino takkondiri e fewtugol nokkuure wootere, fonndo gooto-huunde ko mbaadinta markere memminagol mofte juɓe ɓen e yahugol ɗe hoore dayyere tawhiidi nden-ɗun le ko e hoore tawugol hajjiyankooɓe ɓen fow hino fota hagghee, ɓurdindingol alaa hakkunde maɓɓe-huunde tinndinay nde wonnde nooneeji leyyi leyyi ɗin fow ittaama- ɗun ɗoo fow  hino holli mojobere dayye ɗe jamaa julɓe ɓen yowitii e mu’un, taway ɓe hino weeɓitaa . kala golle e golleeji Hajju ɗin-immorde e horminagol e wanngagol e dogugol hakkunde safaae marwa e daragol Arafa e bugagol sanamuuji ɗin, deyyinagol e memminagol-hino mbaadidinni seeɗa e mbaadi ndi lislaamu on mbaadinani jamaa mu’un moyyo on.

Wano tawiri kadi okkindirgol pehe e faamuuji hakkunde jamaaji aruɗi iwi e leyɗe e nokkeeli woɗɗondir ɗi, saakita faamondiral e yanngiiji, woɓɓe e maɓɓe annda alhaaliiji woɓɓe, ittugol anngal nantondiral ko woni hakkunde maɓɓe kon, ɓannindira ɓerɗe maɓɓe ɗen e mooɓindirgol dooleeji ɗi ɓe mari fii dartagol ayɓe ɓe ɓe kafi ɓen, ɗii ɗoo piiji fow hino ilntee polgal moola ngal mole ngal Hajju ngun woni e waɗude, tawale ko huunde nde tawata heɓaade e laawol e nder tummbondire teemeɗɗe noddetee ɓe.

Pellet non hino jeyaa e barkiiji mawɗi wonu ɗi ka hajju taway ɗi newnanay jamaaji julɓe  tooñaaɓe ɓen, ko tummbondiral fii danndagol waɗetee ngol ka hajjungol, ko woni ɗun non ko danndagol e kala lamɓe bewɓe ɓen sifori immorde e hunyugol e tooñugol e bonki , wano tawiri kadi ɗun hino firi dartagol ko yimɓe townitii ɓe Aduna on woni e waɗugol immorde e doolugol  e hunyugol. Pellet non danndagol fedde sirku e keeferaaku ngu tawata ko yimɓe townitiiɓe ɓen mbaadinii e mayre, hino e hoore maɓe Ameriki, ɗun ko firi hannde ko danndagol e warugol tooñaaɓe ɓen e haɗugol waɗugol hareeji ɗin, wano tawiri kadi ɗun hino firi nanngitirgol  fedde teeroosiki wi’etee nde Taa’es e veto Ameriki on, ko ɗun firi ko sonnkugol mofte julɓe ɓen yeeso israyel wonuɓe e warude paykoy e ɓen iwtirɓe ɓaawo maɓɓe hino wallude ɓe, ko ɗun firi ko  nangitirgol Ameriki e wallooɓe ɓen fii waɗugol hareeji e nder tuɗɗere Leydi hirnaange Aasi e funnaange nano Afriki, ko hareeji taway ɗi hewtinii jamaaji majji on e satteende feyyitunde nde wowlotaako, ñannde bee hiɗi ɓeydaade. Dun hino firi danndagol e leyyi-leyyi wonaa ɗi ewaɗeede tippude e tuɗɗere leydi maa e noonee neɗɗanke on, ɗun ko firi ko danndagol e njikku townitaare soɓunde nde leyɗe bewɗe wonu ɗe tutude fitinaaji liddu nnjikku moyyu ngu lislaamu on noddi julɓe ɓen e mu’un.

Dun ɗoo ko seeɗa e barkiiji ɗi Hajju ngun mari ɗi lislaamu on noddi en e mu’un, ɗun non ko markere mbaadinii nde e feccere ɗuuɗunde e faamuuji jamaa julɓe ɓen, ɓaawo pellet ɗun ko waɗay ɗun e nder hitaande bee immorde hajju ngun, buy e mofte julɓe ɓen tawee fii noddugol fow-e ɗenngal laaɓungal-e wakkilagol fii heɓugol sifa oo jamaa ɗoo.

Pellet non jannguɓe ɓen e nder tuɗɗere julɓe ɓen -ɗe tawta woɓɓe e maɓɓe hino iwi e leyɗe seeduɗe ari tottugol hajju-hino mari donngal moolanaa ngal, sabu hitte maɓɓe ɗen e golleeji ɗi ɓe woni e waɗude ɗin, ɗii janndeeji hino haanaa naɓaneede jamaji ɗin fow, haa hewta jamaaji ɗin fow, fii tawu ngal jokkondiral e okkindirgol pehe e faamuuji ko kamɓe woni sabu mu’un.

Hannde alhaali mo pelestiinu woni e mu’un on hino jeyaa alhaaliiji ɓuru ɗi e himmude e nder leyɗe julɓe ɓen, ko kanko woni yeeso alhaaliiji politiki julɓe ɓen fow, e laawol ngol ɗe woni woo, maa e leñol ngol ɗe woni woo, maa e ɗanngal ngal ɓe yewtata woo, ɓaawo pellet tooñe ɓuruɗe hulɓinaade waɗii e nder ɗee gire jamaanu feyyuɗe ɗoo, ɓaawo kala ko on jamaa marunoo jaɓaama e juuɗe makkoe nder on alhaali muusuɗo, leydi makko ndin, galle makko ɗen gese makko ɗen, jawle makko ɗen e ɓeynguure makko nden e horma makko on, ko yettude Alla non, on jamaa jebbilanaaki tooñe ɓen e fooleede, accaali kadi wakkilagol, himo hikkii yeeso hannde himo dartii e hoore cuucal, ɓuri ko dartinoo hanki, si wonaa tun polgal makko ngal hino hatonnjini e ballal julɓe ɓen fow. Baawo pellet ngal huwwondiral ngal leyɗe aarabu goo e Ameriki woni waɗude fii Palestiinu ko janfa laaɓuka pos, ko bonnere moolanaa nde taway nde wonaa e jamaa paletsiinu on tun haaɓata, ko woni tun bone on hewtay jamaa neɗɗanke on fow.

Pellet non meɗen noddi yimɓe ɓen fow tawtugol soobinoo e fii bonnugol kan janfa ka tawata ko gaño on woni ko jasi nagayka mu’un, en taway pellet barki Alla e aywɓe makko ɗen kaa janfa ɗon e janfaaji goo ɗi tawata ko leyɗe townitiiɗe ɗen woni ɓaawo mu’un fuuyay fululu.

Baawo Alla seniiɗo on hino daali: (kaa ɓe faala janfagol, ko yedduɓe ɓen woni janfotooɓe ɓen).miɗo tori Alla wawɗo lanɗo on yo o hawrinndin e hajjiyankooɓe ɓen fow kawral e yurmeende e aafiya e jaɓaneede dewal ngal.


Seriifu Ali Khamana’ii


| شناسه مطلب: 95800




حج 98



نظرات کاربران